Müstiline salvei - aia ehe ja tervendaja

Maria Palusalu, Palusalu aiad

Salvia perekonda kuulub erinevate andmete põhjal üle 700 liigi, nii ühe- kui mitmeaastaseid taimi, rohtseid püsikuid kui ka puitunud võrsetega poolpõõsaid. Erinevate varjundite, tavaliselt taevasiniste õitega salvei on kõrreliste või roosipeenra üks lemmikuid. Salvei on ka hinnatud maitse- ja ravimtaim ning väärib kohta ürdipeenras.

Lisaks oma dekoratiivsusele ja raviomadustele tõmbab salvei ligi putukaid, kes aitavad kaasa tarbe- ja ilutaimede tolmeldamisele.

Tervendav salvei

Aedsalvei (Salvia officinalis) kuulub vanimate tuntud ravimtaimede hulka. Aedsalvei pärineb Vahemeremaadest. Juba antiik- ja keskajal kasutati salveid inimeste ravimisel ja tänapäeval on aedsalvei rahvameditsiinis asendamatu ravimtaim. Aedsalvei on ka tuntud ja armastatud maitsetaim, eelkõige Vahemere köögis: seda lisatakse salatitele, liha-, kala- ja munatoitudele.

Aedsalvei lehti kogutakse enne õitsemist. Taime on kasutatud söögiisu puudumise korral, düsenteeria, mädaste nahamoodustiste, sügeluse, põieprobleemide, unesõltuvuse, kopsupõletiku, külmetuse, krampide, ärevuse ja liigesevalude puhul. Salveis sisalduvad park- ja mõruained soodustavad seedimist, leevendavad puhitust ning aitavad mao- ja soolekrampide vastu. Aedsalveis leiduvad eeterlikud õlid on antibakteriaalse ja osalt ka antiviraalse toimega.

Salveiteed kasutatakse muuhulgas piima tekke vähendamiseks imetamise lõpetamisel. Siiski ei tohiks aedsalvei tarbimisega liiale minna – kolm tassi salveiteed päevas on piisav kogus, mida ei tohiks ületada.

Aedsalvei on kasutusel ka ilutaimena –  mitte ainult oma lillakassiniste õite poolest, talvel annab ta efekti oma igihaljaste lehtedega, mis osaliselt taimele jäävad. Lisaks on aedsalveil aretatud värviliste lehtedega sorte: ’Aurea’ (kollased lehed), ’Icterina’ (kollase-rohelisekirjud lehed), ’Purpurascens’ (tuhmvioletsed lehed), ’Tricolor’ (kolmevärvilised lehed). Aretatud sordid on küll väga efektsed, kuid pole Eesti oludes täielikult külmakindlad. Algliik (aedsalvei) on suhteliselt külmakindel, eelistab kergeid muldi ja päikeselist kasvukohta. Liigniiskes kohas muutub taim külmaõrnaks.

Tervendavate omadustega salvei liike on teisigi. Tuntum on kindlasti õlisalvei (Salvia hispanica) ehk tšiia: selle seemneid süüakse koos mitmesuguste toitudega kehakaalu alandamiseks või südame-veresoonkonna haiguste riski vähendamiseks. Õlisalvei on üheaastane taim.

Silmapaistvad salveid lillepeenral

Salvia nemorosa ehk metssalvei on üks tuntumaid ja aiakujunduses laialt levinumaid salveisid, mis on ka meie tingimustes külmakindel. Metssalveil on palju pika õitsemisajaga sorte, mis õitsevad juunist septembrini. Oma küünlakujuliste püstiste õitega on taim kurerehade, kukeharjade, raudrohtude, siilkübarate, kortslehtede ja rooside kõrval suurepäraseks kontrastiks. Ka peale õitsemist annavad püstised õisikud, mis muutuvad sügisel mustaks, peenras põnevat struktuuri. Klassikalised ja laiemalt tuntud on ’Caradonna’ (violettsinine, 50 cm kõrge), ’Mainacht’ (sinine, 50 cm), ’Blauhügel’ (sinine, 50 cm), ’Ostfriesland’ (violettsinine, 40 cm), ’Amethyst’ (roosa, 50 cm), ’Schneehügel’ (valge, 50 cm). Väga väike kompaktne sort on ’Markus’, mida saab hästi kasutada ka kiviktaimlas. Metssalvei vajab kasvamiseks ja rikkalikuks õitsemiseks kuiva päikeselist kasvukohta.

Salvia verticillata ’Purple Rain’ ehk männassalvei on püstise kasvuga (kuni 60 cm kõrge), purpursete õite ja rikkaliku õitsemisega salvei, mis sobib suurepäraselt looduslähedasse aeda. Männassalvei ’Purple Rain’ on üks maineka aiakujundaja Piet Oudolfi lemmiktaimedest. Eesti oludes on männassalvei külmakindel ja soodsates tingimustes külvab end ise edasi. Sarnaselt teistele salveidele armastab päikeselist, vett läbilaskvat, huumusrikast ja kuiva kasvukohta. Taimele sobivad püsikupeenrad, kuhu päike suurema osa ajast otse peale paistab, kuigi ka lühiajalisest poolvarjust pole lugu. Sobib hästi roosidega, samuti võib männassalveid kasutada nii üksikuna kui ka grupis püsilillepeenardes või konteinerites. Vanade taimede jagamine ja uuendamine paari aasta järel pikendab männassalvei eluiga ja toetab taimede õitsemist.

Salvia sclarea ehk muskaatsalvei on väga dekoratiivne kaheaastane taim. Esimesel aastal kasvatab endale lehekodariku ja järgmisel aastal õitseb. Oma silmapaistvate õite, kõrglehtede ja õitsemisel tekkiva lõhnaga meelitab ta ligi putukaid. Armastab päikesepaistelist ja kuiva kasvukohta. Tema lehed on tigude rünnaku suhtes tundlikud. Sobib suurepäraselt kokku lavendliga. Õisi ja lehti võib küpsetada pannkoogitaignas; varem kasutati taime isegi veini aromatiseerimisel. Muskaatsalveist tehakse väärtuslikku eeterlikku õli, mida kasutatakse aroomiteraapias positiivsete emotsioonide esile kutsumiseks.

Salvia guaranitica ’Amistad’ on väga erilise sinise tooniga vähenõudlik salvei, millel pole veel eestikeelset nimegi. Ei ole meie tingimustes külmakindel, kuna pärineb soojast Mehhikost, kuid taime saab kasvatada efektse üheaastase õitsejana. Õitseb mai lõpust külmade tulekuni ja kasvab umbes 90-120 cm kõrguseks ja sama laiaks põõsaks. Sobib hästi kokku kõrreliste ja teiste püsikutega ning näiteks lihtõieliste daaliatega.

Salvia azurea ’Grandiflora’ ehk taevassinine salvei – nagu nimigi reedab, on taim oma säravate puhassiniste õitega sügiseni õitsev salveiliik, mis sobib suurepäraselt looduslähedasse aeda või peenrakooslusse. Kuigi taim pole meie tingimustes päris külmakindel, väärib tema ilu ja erilisus kasvatamist. Kasvab lubjarikastel, toitainevaestel, päikeselistel kasvukohtadel – sellisel kasvukohal võib talvekatte all proovida teda isegi talvitada. Sobivad partnerid on kindlasti sügisastrad, monardad, männasmailased, siilkübarad, päevakübarad ja kõrrelised.

Salvia viridis ehk kirju salvei on uhkete valgete, violetsete või roosade kõrglehtedega taim, mida kasvatatakse Eestis üheaastase kultuurina. Õievarsi saab kasutada nii lõikelillena kui ka kuivatada talvisteks seadeteks. Armastab päikeselist kasvukohta; võib kasvatada ka konteinerites või taimekastides. Külvatakse otse kasvukohale ja hiljem harvendatakse või külvatakse ühe seemne haaval koheselt sobiva vahekaugusega (20 cm). Kirjut salveid saab ka ette kasvatada, siis algab õitsemine varem. Kirju salvei leotist kasutatakse mitme haiguse raviks.

Salvia farinacea ehk hall salvei on üks tuntumaid salveisid, mida kasutatakse linnahaljastuses või kasvatatakse koduaias. Armastab päikeselist, toitaineterikast ja hea drenaažiga kasvukohta. Annab aiakujunduses head püstist rõhuasetust. Sobib kasvatada nii lillepeenral kui ka konteineris. Hall salvei on sobiv värske lõikelillena, kuid hea ka talveks kuivatamiseks. Taime on lihtne kasvatada, sest enamjaolt haigused ja kahjurid puuduvad. Kui noori taimi tagasi näpistada, areneb rohkem õisikuid.

Salvia splendens ehk leeksalvei on samuti laialdaselt linnahaljastuses ja koduaias kasutust leidnud üheaastane salvei. Tema õite värvus võib ulatuda erepunasest kuni helekollase või veinipunaseni. Kasvab hästi toitainerikastel muldadel päikeselisel kasvukohal. Sellel liigil on palju erinevaid sorte, mille kõrgus võib ulatuda 15 cm-st kuni 1,2 m-ni. Meil on kindlasti tuntuim erkpunaste õitega silmapaistev sort.

Mitmeid salvei liike ja sorte on suvel võimalik näha Palusalu Aias, kus erinevad salveid on kõrvuti kõrreliste ja püsililledega.