Lopsakas hortensia on tõeline pilgupüüdja

Karin Peebu, Risttee talu taimeaed

Maailmas on eri andmetel ligi 80 hortensialiiki. Meie kliimasse nad kõik ei sobi, ent mõnedki neist kasvavad siinmail hästi. Eesti aedades kasvatatakse enim aed-, puis-, suurelehist ja ronivat hortensiat. Vähem tuntakse tammelehist, himaalaja, karvast ja bretschneideri hortensiat.

Hortensiad eelistavad neutraalset või nõrgalt happelist parasniisket kasvupinnast, ent saavad hakkama ka tavalises huumusrikkas aiamullas. Meie aia muld on nõrgalt happelise iseloomuga: istutusauku ma eraldi happelist turvast lisanud ei ole, kuid hortensiad sirguvad jõudsalt. Kui keldris tekib mõnele mahla- või moosipurgile hallitus, olen hapud jäägid hortensiatele kallanud. Hea on segada mulda ka punasesõstramahla aurutamisel ja õunamahla pressimisel tekkivaid jääke.

Kuidas hortensiat kasvatada?

Hortensia soovitatakse istutada tuulte eest varjatud kasvukohta. Olen oma aias kasvatanud neid nii tuulte eest kaitstud kohas kui ka pargis, tuultele avatud kasvukohas. Edenevad ühtviisi hästi nii siin kui seal. Hortensia vajab niiskust. Muidugi ei taha taim pinnasel seisvat vett, ent põuda ka ei armasta. Kuna meil on savine pinnas, hoiab see hästi niiskust ja kastma ei ole ma neid pidanud ka põua ajal. Samuti on hea niiskusehoidja multš istutusala kattena.

Puishortensia on vastupidav

Meie aedades on tõenäoliselt enim levinud puishortensia sort ’Grandiflora’. Paljudele seostub see vanade kalmistutega, sest seal kohtab neid tõesti palju. Samuti oli puishortensiat meie puukoolides saada juba nõukogude ajal. Väidetavalt eelistab puishortensia päikeselist või poolvarjulist, tuulte eest kaitstud kasvukohta. Kuigi meil kasvab üks põõsas täiesti lagedal ning tuultele avatud kasvukohal, saab ta hästi hakkama. Kasvatamisel pole muud muret kui varakevadine tagasilõikus. Seda võib  teha ka novembris, siis jääb kevadel aega muudeks tegemisteks. Lõigata on soovitav umbes 3. punga pealt, nõndaviisi peaks taim võimsamalt õitsema. Hortensia õitseb sama aasta võrselt. Samuti tuleks seest välja lõigata kõik vanad ja kuivanud oksad. Õitsenud õisikud võib talveks alles jätta, sest nad on ka kuivanutena imekenad. Olen sügisel õisikud siiski ära lõiganud just seepärast, et kevadeks kannab tuul nad mööda aeda laiali ja nende kokku korjamine on küllaltki tüütu tegevus. Mõned puishortensia sordid võivad meie kliimas ka külmahellad olla ja neid kasvatatakse nagu püsililli, st külmunud oksad lõigatakse kevadel maapinnani tagasi. Meie aia kaks puishortensiat, mille sort pole teada, ei ole 20 aasta jooksul kordagi külma tõttu kannatada saanud.

Aedhortensia õitseb pikalt

Teine liik, mis meie aedades aina enam populaarsust kogub, on aedhortensia. Tõepoolest, need põõsad või väikesed puud on väga pika õitseajaga ja paljude sortide puhul alustavad õitsemist valgete õitega, vananedes muutuvad õied alul roosaks ja seejärel punaseks, peale esimest kõvemat öökülma aga kuldseks. Varasemad sordid alustavad õitsemist juba juuni lõpus.

Kui valida erineva õitsemisajaga sordid, on hortensia õiteilu vaadeldav juuni lõpust kuni külmadeni. Kasvukoha nõuded sarnanevad puishortensiale, aga oma katsetustele tuginedes julgen väita, et need taimed on väga head kohanejad ja saavad hästi hakkama ka tuultele avatud kasvukohas. Parasniisket ja nõrgalt happelist kasvukohta armastavad ka aedhortensiad.

Aedhortensia ei vaja kevadel nii tugevat tagasilõikust nagu puishortensia, aga keelatud see ei ole. Ära tuleks lõigata kõik peenikesed vitsad, et soodustada tugevate okste kasvu ja rikkalikku õitsemist. Vabalt kasvada lastes kasvab aedhortensia 2-3meetri kõrguseks ümaraks põõsaks. Kui tagasilõikus tegemata jätta, on õisi küll palju, aga nad on väikesed. Tagasilõikus soodustab suuremate õisikute kasvamist.

Nippe aedhortensia kasvatamiseks

Aedhortensiast saab kujundada ka väikese puu. Selleks ei ole vaja muud, kui fantaasiat ja oksakääre.

• Ühe tüvega madala puu kujundamiseks jätta kasvama üks tugev ja sirge oks ning sinna tüvele kasvatada ümar pallike.
• Regulaarselt tuleb ära lõigata kõik maapinnast sirguvad oksad ning tüve alumisele osale kasvavad oksad.
• Kevadel ei tohi unustada väetamist: tagasilõikus soodustab uute võrsete jõulist kasvu ja selleks on neil energiat vaja.
• Olen näinud ka hortensiat, millel on alles jäetud 2-3 oksa ning need on omavahel põimitud. Tasub katsetada.

Aedhortensia sorte on aretatud lugematul hulgal ja ühte esile tõsta on väga raske, nad kõik on kasvatamist väärt. Meie aias alustab esimesena õitsemist ’Tardiva’, mis avab oma õied juba juuni teises pooles. Suurem osa neist plahvatab õitsele juuli lõpus. Mõnede sortide õied värvuvad rohekast valgeni, nt ’Limelight’, teised saavutavad sügiseks tumepunase õievärvi, nt ’Magical Fire’.

‘Magical Fire’ ja Wim’s Red’ on ühed mu lemmikud, mis suudavad aeda luua tõeliselt särava värvilaigu.

‘Great Star’, millel on väga suured ja omapärased õied.

Suurelehine hortensia on külmakartlik

Kui soovite aias kasvatada mõnda suurelehise hortensia sorti, on õige sordivalik väga oluline. Enamik suurelehistest hortensiatest, mida pakuvad ehituspoed, meie kliimas ei talvitu. Suurelehised hortensiad õitsevad eelmise aasta puidult ning seepärast on väga oluline, et eelmise aasta oksad talvituksid. Talveaias või sobilikus keldris elavad taimed talve edukalt üle.

Siiski on ka selliseid sorte, mis talvituvad õues. Minu aias on ’Luua Roosa’ vapralt vastu pidanud juba 10 aastat. Sügiseti olen taime katnud ämbritäie turbaga. Igal aastal suurt õiteilu ei ole taim pakkunud, aga üle aasta kindlasti.

Elle ja Enno Ahse istutasid 2012. aastal oma aeda kuus erinevat suurelehise hortensia sorti. Kõik need kuus on talved üle elanud ja ehivad aeda tänaseni. Karmide talvede järel on õitsemine kesisem olnud, kuid 2019. a suvel õitses hortensia rikkalikult. Kuuldavasti olevat juba aretatud ka selliseid suurelehise hortensia sorte, mis õitsevad noorelt puidult.

Suurelehised hortensiad õitsemas Enno Ahse aias.

Tammelehise hortensia ilu peitub pronksjates lehtedes

Eesti aedades on liiga vähe kasutust leidnud tammelehine hortensia. Meie aias on kasvamas nii tammelehise hortensia liik kui sort ’Pee Wee’. Sain need taimetited neli aastat tagasi ühelt healt inimeselt, kes oli haljaspistikuid teinud. Esimese talve veetsid titad külmas kasvuhoones, teise talve pidid hakkama saama lagedal põllul, mis on tuultele avatud. Ka seal said nad hästi hakkama. 2019. aasta kevadel istutasin põõsad alalisse kasvukohta. Selle hortensialiigi ilu peitub lisaks õitele tema tammelehti meenutavates suurtes krobelistes lehtedes. Samuti on imeline nende punakas-pronksjas sügisvärv. Lehti hoiab tammelehine hortensia kinni kaua ja veel aastavahetuselgi on põõsad haljad. Esimese õie nägin ära juba kolmandal aastal. Tammelehine hortensia eelistab tuulte eest varjatud kasvukohta ja  armastab niiskust. Seepärast on soovitav neid multšida. Looduslikult kasvavad nad veidi lubjasematel muldadel, jõgede kallastel, alusmetsa taimedena. Tammelehine hortensia on aeglase kasvuga.

Tammelehised hortensiad oktoobris. 

Veel põnevaid hortensiasorte

Roniv hortensia. Kes on korra elus näinud ronivat hortensiat õitevahus, ei saa kuidagi külmaks jääda. Roniv hortensia avab oma õisi suvi läbi ja pakub õiteilu väga pikalt. Kasvamiseks sobib huumusrikas parasniiske aiamuld, suvise põuaga on vajalik kastmine.

Tasub arvestada, et noorena on taim aeglase kasvuga, esimesed 3-5aastat kuluvad kohanemisele. Edaspidi kasvab roniv hortensia umbes 50 cm aastas. 15 meetri kõrgusele ronimine ei ole selle taime jaoks probleem. Tagasilõikust roniv hortensia ei vaja; talvekate ei ole ka vajalik. Samuti võib taime kasvatada pinnakatjana. Parim on poolvarjuline kasvukoht, kus muld liialt ei kuumene. Täisvarjus kasvab taim küll kiiremini, aga sel juhul on õitsemine kasinam. Meie aias on kaks taime, istutatud viis aastat tagasi. Õisi me veel näinud ei ole ja erilist kasvukiirust ka ei paista.

Himaalaja hortensiat näeb meie aedades samuti harva. See taim meenutab kasvukujult aedhortensiat ja ka kasvunõuded on sarnased. Himaalaja hortensia võib kasvada kuni 4 meetri kõrguseks madalaks puuks.

Bretschneideri hortensia on 3-4meetriseks kasvav väike puu. Kahjuks meie puukoolides seda just tihti ei pakuta. Veel mõned aastad tagasi võis bretschneideri hortensiat imetleda Tallinnas Tammsaare pargis; taim on meie oludes külmakindel. Kel aias ruumi jagub, võib julgelt katsetada.

Karvane hortensia on suursugune ja uhke liik. Kuna teda loetakse meie kliimas külmaõrnaks; saavad selle põõsaga tõenäolisemalt uhkeldada saarte ja rannikuala inimesed, kus talved on pehmemad. Viimased talved on ka mandri-Eestis olnud soojapoolsed ja mitmes aias sisemaal on karvane hortensia katteta talvitunud. Õisi need taimed kahjuks igal aastal näidanud ei ole. Eriti uhke punakaspruuni lehestikuga on karvase hortensia sort ’Hot Chocolate’.