Hostad koduaias: kuidas saada hostahoolikuks?

Anu Nurmsalu, Kaevandi aed

Kes seda enam mäletab, kuidas hostad meie aedadesse on jõudnud! Euroopasse jõudis hosta alles aastal 1712 ja ametlikult kinnitati see aiataimena 1905. aasta Rahvusvahelisel Botaanika Kongressil Viinis. Hosta on olnud pisut tõrjutud, kuna aedades olid juba ees uhked pojengid, krüsanteemid ja iirised.

Olen hosta-uudistajaid tihti kuulnud ütlemas, et „mul juba on kõik hostad: see taim mul on ja see ka ja see samuti“. Üllatus on suur, kui avastatakse, et hosta sorte on sadades tuhandetes.

Hosta on taim, mida kasvatan aias just nende taimede eripalgelisuse tõttu. Praegu on sorte 200 ringis ja uutele tulijatele on veelgi ruumi. Alljärgnevalt tutvustan oma kollektsioonis olevaid sorte ja ennekõike oma lemmikuid, mis erinevad nii mõõtmete, värvuse ja õite kui ka lehekuju poolest.

Mini-hostad (kõrgus kuni 15cm):

• ’Blue Mouse Ears’ ja selle sarja sordid. Igaühel oma eripära.
• ’Cherish’

Väikesekasvulised hostad (20–40 cm):

• ’Silver Threads and Gold Needles’
• ’Cherry Berry’
• Keskmised hostad (40–60 cm):
• ’Marilyn Monroe’

Suured hostad (kuni 90 cm):

• ’Liberty’
• ’Rock and Roll’
• ’Alan Titchmarsh’
• ’Guardian Angel’

Ülisuured on kõik sordid, mille kõrgus on üle 90 cm:

• ’Saga’
• ’Tom Schmitd’
• ’Empress Wu’
• Punaste roodudega hostad:
• ’China Girl’
• ’Island Fire’
• ’Red Oktober’
• ’Green Lava’

Lõhnavate õitega hostad:

• ’Avocado’(viimaste aastate müügihitt)
• ’Fragrant Bouquet’
• ’Fried Bananas’
• Kollaste lehtedega hostad:
• ’Zounds’
• ’Ripple Effect’

Erilised sordid

Hostal ’Praying Hands’ on kitsas kuldkollane leheserv, hostal ’Hands Up’ aga laiem kreemikaskollane leheserv. Need sordid kasvavad mu aias kõrvuti, sest on sarnased. Taime kasvukuju vastab sordinimele, sarnanedes palvesse seatud kätele.

Üks eriline ja elevust tekitav sort on ’Wheee’. See on väikesekasvuline sort, mille kitsad, kollakaskreemika servaga lehed on eriliselt lokkivad. Veel peenemate lehtedega ja lokkis on ’Curly Fries’.

’White Feather’ on kasvult pigem väike, tärgates on lehed valged. Kasvades ilmuvad rohelised triibud ning taim kutsub end taas vaatama. Sügiseks värvub hosta roheliseks, et valmistuda talveks. Esimestel kasvuaastatel võib ’White Feather’ üsna pirtsakas olla ja aiapidaja kannatuse proovile panna.

Kuidas hostat paljundada?

Hostat on lihtne paljundada puhmiku jagamise teel. Sõltuvalt sordist on taimede kasvukiirus erinev. Keskmiselt 4–5 aastat kasvanud põõsast on füüsiliselt kergem jagada kui vanemaid taimi. Seda tööd võiks teha kevadel vara, kui pungad on juba näha. Kõigepealt tuleks puhmik üles kaevata ja pesta, siis on kasvupungad paremini näha ning hea need terava noaga rosettideks jagada. Puhmale ei tule kasuks, kui teda igal aastal labidaga tükeldada, seega tasub seda teha pigem korra. Liike võib paljundada ka seemnetega ja vahel kasvab ka uus sport. Sport on pungamutant ja võib anda uue sordi.

Kahjustused, kahjurid ja haigused

Hosta on üldiselt intelligentne taim: tärkab, kui öökülmad on möödas ja kasvab kiiresti. Hea on jälgida, kuidas ’Empress Wu’ ja ’Praying Hands’ kevadel koos kasvu alustavad. Piltlikult võib öelda, et ’Empress Wu’ kasvab raginaga.

Külmakahjustuse tunneb ära sellest, et lehetipud muutuvad valgeks. Vajadusel tuleb taimi lihtsalt katta.

Vahel võib hosta lehtedel päikesepõletus tekkida. Tundlikumad on sordid, mis vajavad kasvuks küll rohkem päikest, kuid muld kipub kuivama või on päike hommikul peale öökülma liiga ere. Kui põõsal on lehed krimpsus, kolletuvad ja kuivavad, tuleb otsida sordile varjulisem kasvukoht.

Ühed suuremad pahalased on nälkjad ja teod, hiired ning vesirotid. Tõrjemeetodid jäävad igaühele enda otsustada.

Hosta seen- ja bakterhaigused avastatakse harilikult alles siis, kui taimel on tõsised haigustunnused. Kui taimele ilmub jahukaste, hahkhallitus, juured mädanevad või taim hoopis kärbub, on haigustekitajaks seen.

Kui taimel on seletamatud laigud, sordile mitteomane vohamine või märg mädanik, on põhjustajaks bakterid. Tekitajad on meile silmaga nähtamatud. Tihti on pahategijad mullas, kus on toitainete puudus.

Hosta oli meie aedades pikka aega haigusvaba. 2000. aastate alguses hakkas palju uusi sorte liikuma ja „kaasavaraks“ saime hosta viiruse X (HVX). Lehele tekib omapärane muster justkui tindipritsmed, tumedad ja heledad laigud, ning lehed kobrutavad. Võib juhtuda, et hooldustöid tehes levitame taimemahlaga enesele teadmatagi viirust. Viiruse peiteaeg võib olla kuni 7 aastat. Kui aias on selliste tunnustega hosta, ei maksa seda jagada. Taim tuleks põletada ja kõik aiatööriistad desinfitseerida.

Hosta on liigirikas

Erinevatel andmetel on hostade liike umbes 60. Meile on vähemtuntud H. rupifraga ehk nahkne hosta, H. Clausa – nupphosta, H. opipara – suursugune hosta. Rohkem tuntud on H. Undulata ehk lainjas hosta, mis on väga levinud; H. Montana ehk mägihosta ja H. sieboldiana, sinihall hosta.

Hosta on hea taim, millega kujundada varjualasid, peenraääri, anda struktuuri ja kontrasti püsilillepeenras. Sordivalik on vaat et piiritu. Vähe kasutatakse hostat veel linnahaljastuses ja konteineristutuses.

Hoolduse poolest on hosta suhteliselt vähenõudlik, kui teha peenra rajamisel kõik vajalik. Tuleks leida koht, kus on vajalik valgus ja niiskus, lahti saada juurumbrohtudest, lisada mulda head komposti või mineraale – jääb ainult sügisene koristus. Kui te ei ole rahul hostade värvumisega, jälgige päikese liikumist: vahel piisab mõne puuoksa harvendamisest. Kui võimalik, lisage hobusesõnnikut ja multšige peenar. Tulemus paneb rõõmustama: te olete avastanud selle taime võluvad nüansid ja eneselegi märkamatult hakkab lisanduma uusi sorte. Teist on saanud hostahoolik.