Tartu Ülikooli Botaanikaaed on Eesti liigirikkaim aed ja Tartu vaatamisväärsus. Tartus Emajõe ääres 3,5 hektaril paikneva botaanikaaia missioon on tutvustada külalistele floora mitmekesisust, taimede kasutamist ja kaitsmist. Botaanikaaia kollektsioonides on ligikaudu 10 000 taimeliiki tundrast troopiliste vihmametsadeni. Botaanikaaia katseaiad asuvad lähinaabruses Oa tänaval. Tartu Ülikooli Botaanikaaed on rajatud 1803. aastal kunagise Tiigi tänava pargi asemele. Aia rajaja ja esimene juhataja oli prof G. A. Germann, kes tõi 1806. aastal aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja selle ümbrusse. Aiakujunduse ning ehituse eest vastutas ülemaednik J. A. Weinmann. Aia jaotus on jäänud suures osas samaks nagu see vanasti oli. Vana bastioni ümaral seinal iidsete pärnade all asub prof Germanni pronksist büst. 1811. aastal sai loodusteaduste professoriks C. F. Ledebour , kes töötas 25 aastat ka botaanikaaia direktorina. Tema ajal laienes aed loode suunal ja on praeguseni jäänud üsna samasuguseks. Kindluse orgu ehitati troopikamaja, kuhu paigutati keisrinna kingitud taimed. Tartu Ülikooli botaanikaaia kaudu jõudsid Lääne-Euroopasse paljud uued taimeliigid. Tartu Ülikooli botaanikaed kutsub näitustele Tänapäeval on botaanikaaed kõigepealt botaanika, aianduse ning loodushariduse õppebaas nii üliõpilastele, õpilastele kui ka aiakülastajaile: pidevalt toimuvad näitused ja loodushariduslikud programmid. Aias saab näha üha uusi dekoratiivtaimi; suurt rõhku pannakse aiakujunduslike võtete kasutamisele ja tutvustamisele. Botaanikaaiast leiab taimede vahelt ka kujutavat kunsti. Eksponeeritud taiesed kuuluvad Tartu Kunstimuuseumi skulptuurikogusse; nende hulgas on Anton Starkopfi (1889–1966) jt eesti kunstnike skulptuure. Botaanikaaia tegevuse uusim suund on haruldaste, kaitsealuste ning teadusliku ja kultuuriväärtusega taimede geenipanga organiseerimine ja tööle rakendamine.