Spāre mõisa “Kirjanike park”

20. sajandi alguses asutatud ja nüüdseks uuendatud Spāre mõisa Kirjanike park on ainulaadne loodus- ja kultuurimälestis, mis hoiab oma asutajate, tuntud läti kirjanike, puudutusi ja mälestust.

Kirjanike pargi ajalugu algab 4. mail 1930, kui Spāre mõisa, kus toona oli algkool, külastasid koolijuhtide Kārlis ja Alvīne Skalbergsi kutsel niinimetatud Trauksminieki grupi kirjanikud Aleksandrs Čaks, Arvīds Grigulis, Jānis Grots, Jānis Plaudis, Emīls Skujenieks, Austra Skujiņa, Jānis Trimda, Ādolfs Talcis, Valdis Lukss, Arvīds Borincs, Pāvils Vīlips ja näitleja Elvīra Bramberga. Peale külastust istutas igaüks neist siia ühe puu. Selle sündmuse auks loodi ka hümn ja istutatud puude plaan, mis on säilinud tänapäevani.

30 aasta pärast jätkas seda traditsiooni Arvīds Grigulis, istutades veel ühe puu, ja tema eeskuju järgisid ka luuletajad Valdis Lukss, Laimonis Vāczemnieks ja Jānis Plotnieks.

1.septembril 2014 algas Spāre internaatpõhikooli õpetaja Mārīte Rukmane algatusel Kirjanike pargi uuendamine ja uute istikutega täiendamine, mis jätkub siiamaani. Kõigepealt istutati pärn siit pärit Melānija Vanaga mälestuseks. Samuti uuendati parki viivat pärnaalleed, paigaldati puudele tunnusmärgid ja lisati infotahvel omal ajal Trauksminieki grupi loodud pargi plaani ning hümniga. Tänaseni lopsakale Aleksandrs Čaksi tammele on lisandunud puud, mille on istutanud tuntud läti kirjanikud ja luuletajad Knuts Skujenieks, Jānis Rokpelnis, Edvīns Raups, Inga Ābele, Roalds Dobrovenskis, Velta Kaltiņa, Arnolds Auziņš, Māra Cielēna, Lija Brīdaka, Māra Svīre, Valdis Rūmnieks, Valdis Atāls ja teised. Pargis esindatud puuliikide ja -sortide seas on jugapuu, leinapaju, pöök, must mänd, punane toomingas, punane tamm ning paljud teised.

Kirjanike pargis toimuvad kirjandus- ja puhkeüritused ning seal käivad inspiratsiooni saamas loomeinimesed.