Ranka mõisapark

Uuendatud Ranka mõisapargi uhkuseks on sealsed võimsad põlispuud, maalilised vesiroosidega tiigid ning mugavaks külastuseks loodud teerajad ja puhkekohad. 18. sajandi keskel ehitatud Ranka mõis oli 20. sajandi lõpuks juba peaaegu hävinud, kuid 2003. aastal läks see ettevõtja Andis Ābolsi perekonna eravaldusesse ja sellest ajast on see koos kauni vana mõisapargiga samm-sammult uuele elule ärganud.

Ranka mõisapark on loodud 19. sajandil kui vaba planeeringuga park, kus puittaimede massiivid vahelduvad maaliliste lagendikega ning seda kõike täiendavad maalilised tiigid. 8,4 ha suurune park on koduks paljudele erinevatele puuliikidele. Kohalikest puittaimedest on siin esindatud vahtrad, tammed, pärnad, jalakad, sarapuud, pihlakad jt, nende seas paljud põlispuud: jalakas (ümbermõõt 3,1 m), elupuu (1,3 m), tamm (4,8 m), saar (3,5 m) ja kaks lehist (2,7 ja 2,2 m). Arvatakse, et pargi vanim tamm on umbes 180-aastane. Ranka mõisapargis on esindatud ka paljud eksoodid, sealhulgas Kaukaasia nulg (Abies nordmanniana), harilik jugapuu (Taxus baccata) ning ka korgitamm (Quercus suber), mille sametise koore puudutamisel tundub see pehme nagu veinikork.

Pargis on kolm tiiki: Romantiline, Maastiku- ja Panoraamitiik. Kogu suve kaunistavad neid vesiroosid, mille nautimiseks on Romantilisel tiigil uuendatud vanast ajast pärit Armastuse saar, kuhu viib valgete käsipuudega puust purre.

Uuendatud mõisapargis on mugav teeradade süsteem, sealhulgas 1 km pikkune Terviserada, samuti pinkide ja laudadega puhkekohad.

Lisainfo

Pakume ekskursioone mõisakompleksis.