Läti riiklik botaanikaaed

14 000 leheküljega looduse entsüklopeedia 129 hektaril – Riiklik botaanikaaed Salaspilsis on üks Kirde-Euroopa suurimaid elavate taimede kollektsioone.

Riiklik botaanikaaed on  asutatud 1956. aastal, aga selle ajalugu ulatub tagasi tervelt 1798. aastani, kui tuntud aednik Johann Hermann Zigra lõi Riias, Ganību tammil puukooli. Hiljem läks see Schoch – Beeri suguvõsa omandusse ja kui Riia sadam laienes, koliti 1836. aastal sealne aiandusfirma C. W. Schoch ümber praegusesse Salaspilsi, kus loodi 25 hektari suurune näidisaed. Enne Esimest maailmasõda müüs see igal aastal 50-60 000 viljapuude ja ilutaimede istikut kogu toonase Vene impeeriumi lääneosas. Esimese Läti vabariigi ajal oli Salaspilsi puukool nii pindala kui ka taimede mitmekesisuse poolest Baltimaade suurim.

Tänapäeva Riikliku botaanikaaia prioriteet on Läti taimeriigi genofondi uurimine ja säilitamine. Samuti uuritakse siin kogu maailmas haruldasi taimeliike ning korraldatakse uute ilu- ja toidutaimede introduktsiooni, samuti keskkonnahariduse üritusi.

Rikkalikud puittaimede, mitmeaastaste rohttaimede, toidu- ja võõramaiste taimede kollektsioonid teevad botaanikaaiast aasta ringi hinnatud haridusasutuse ja puhkekoha. Eriti meeldib külastajatele 2015. aastal ehitatud oranžerii, kus on ühe katuse all neli saali: Sukulentide saal, Troopikasaal, Soe subtroopika saal ja Jahe subtroopika saal. Seal võib avastada taimi kogu maailmast.

Siin on oodatud igaüks, kes soovib harmoonilises keskkonnas tutvuda Läti ja maailma taimeriigi mitmekesisusega või saada ideid omaenda iluaia kujundamiseks, ühendades niimoodi puhkuse ja keskkonnahariduse.

Lisainfo

Kohvi ja suupistete automaat.