Cēre valge mooruspuu istandus

Cēre vallas asuv Vīnkalni talu võib uhkustada vanimate Lätti istutatud mooruspuudega, mida hooldatakse ja täiendatakse hoolikalt ka tänapäeval.

Kaug-Idas – Jaapanis, Hiinas, Koreas ja Indias – võib mooruspuid kohata pea igal sammul, aga Lätis on nad haruldased. Cēre vallas Vīnkalni talus istutati esimesed siinmail eksootilised puud juba 1930. aastal. Nende puude kodumaal Hiinas kasvatatakse mooruspuid siidiliblikate toiduks ja sellel ajal arvati, et ka Lätis võiks toota siidi. Toonane maja perenaine Anete Cute hankis valitsuse toetusel Põhja-Itaaliast seemned ning hakkas rajama mooruspuude istandust, aga alustatud töö katkestas Teine maailmasõda.

Vanadest puudest on siin siiamaani säilinud 43 musta ja valget mooruspuud (Morus nigra, Morus alba), mis kasvavad edasi vaatamata väga rasketele üleelatud ilmastikuoludele ning on tänaseks kasvanud 4 – 8 meetri kõrguseks. See on küll vaid osa sõjaeelsetest istikutest.

Mooruspuu puhkeb lehte mai lõpus, avades lehed ja õied samal ajal. Puu annab igal aastal ka saaki – tumedalt violetseid magushapusid marju, mis meenutavad põldmarju. Rohekasvalged õied on kogunenud rippuvatele urbadele. Maitsvad ja väärtuslikud mooruspuu marjad valmivad järk-järgult alates suve keskpaigast. Kui marjad on valmis, varisevad need maha. Vīnkalni pererahvas korjab ja külmutab marju, nii saab neid nautida ka peale hooaja lõppu. Mooruspuu marjad sisaldavad väga rikkalikult kaaliumi, antioksüdante, rauda, C-vitamiini ja magneesiumi, lisaks on seal ka kaltsiumi, fosforit ja tsinki. Need aitavad taastada energiat peale suurt koormust, samuti ergutavad need ajutööd ja on eriti soovitatavad intensiivse vaimse töö tegijatele. Mooruspuu lehti kasutatakse aga tee valmistamiseks, mis aitab neid, kes põevad diabeeti.

Eelneval kokkuleppel võivad huvilised aeda väikesele jalutuskäigule minna. Mooruspuid on kõige parem minna vaatama nende õitsemise ajal mais ning kesksuvel, kui valmivad marjad.