Lāčupīte arboreetum

Dendroloogia entusiast, elukutselt ehitusinsener Igors Mednis (1891–2001) hakkas siia puid istutama 1959. aastal, istutades kõigepealt skulptor Kārlis Zemdega aiast saadud kreeka pähklipuu. Dendraariumi rajamise eesmärk oli võõramaa puude ja põõsaste kasvatamine, et jälgida erinevate Lätis ebatavaliste liikide vastastikmõju kohalike biotoopidega.

Taimed dendraariumi loomiseks on saadud 68 eri kohast Lätis ning välismaal – Eestis, Leedus, Krimmis, Kaukaasias, Kaug-Idas, Poolas, Saksamaal ja mujal. Puittaimede kollektsiooni on Igors Mednis loonud ja hinnanud koostöös Riikliku botaanikaaiaga Salaspilsis ja Läti Dendroloogide seltsiga.

Praegu on täisistutatud ala kogupindala 7,2 ha ning siin on registreeritud umbes 60 okaspuude ja 350 lehtpuude liiki. Mitmed siia istutatud puud, näiteks söödavate viljadega harilik kastanipuu (Castanea sativa), amuuri vaher (Rhodiola semenovii) ja teised kuuluvad Läti väljapaistvaimate oma liigi esindajate hulka. Tänu pehmele mereäärsele kliimale tunnevad end dendraariumis hästi ka sellised liigid, millel on mujal Lätis raske talve üle elada, näiteks jaapani krüptomeeria (Cryptomeria japonica), korea siilpaanaks (Oplopanax elatum), korea vaher (Acer pseudosieboldianum) jt. Kõige erksavärvilisem on dendraarium aga mai- ja juunikuus, kui siin õitsevad külluslikult rododendronid.

Dendraariumisse pääseb Riia-Talsi maanteelt jalgsi, sest see on luidete tsoonis, kuhu autoga sissesõit on keelatud. Teeservas olevast teeviidast mere poole viib metsarada. Peale jalakäijate silda üle Lāčupīte oja tuleb pöörata vasakule ja minna veel mööda metsarada umbes 150 meetrit, sealt algavad juba istutatud puud.

Lāčupīte dendraarium on looduskaitsealune territoorium – sellel on loodusmälestise staatus, et kindlustada siia istutatud väärtuslike võõramaa puude säilimine ja paljunemine.